Kaart - Greifswald

Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Keskajal oli Greifswaldi ala kaua aega asustamata metsane piirkond Taanile kuuluva Rügeni vürstiriigi territooriumi ja Pommeri hertsogkonda kuuluva Gützkowi krahvkonna vahel, mis oli samuti Taani kontrolli all.

1199 lubas Rügeni vürst Jaromar I Taanist pärit tsistertslastest munkadel asutada Rycki jõe suudmesse Eldena kloostri, mis esialgu kandis nime Hilda klooster. Munkadele antud maal asus pisut ülesvoolu ka looduslik soolaaurumisväli ja seda ala läbis kaubatee. Nii tekkis kloostri juurde asula, mille nimi oli alguses Grypheswolde. Sellest pärineb ka asula tänapäevane nimi. Linna rajamisel pandi paika teineteisega ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalite põhimõte, mis on säilinud tänapäevani.

Pärast 1227 toimunud Bornhövedi lahingut kaotas Taani suure osa oma lõunapoolseid valdusi. Eldena klooster läks Pommeri võimu alla.

[[Greifswaldi ülikool]]

1241 andsid Rügeni vürst Wizlaw I ja Pommeri hertsog Wartislaw III mõlemad Greifswaldile turuõiguse. 1248 sai Wartislaw Eldena kloostrilt loa omandada linna maa-ala feoodina. Wartislaw andis 1250 Greifswaldile Lübecki linnaõiguse ja 1278 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Linna elanikeks olid peamiselt sakslased, kes asusid sinna tungi käigus itta (Drang nach Osten), kuid oli teisigi rahvaid, sealhulgas vende.

Eldena kloostri mõju linna üle vähenes oluliselt pärast seda, kui linna rajati frantsiskaani klooster.

Otse teisele poole Greifswaldi läänepiiri tekkis eeslinn Neustadt, mida esialgu eraldas Greifswaldist sügav kraav. 1264 ühendati Neustadt Greifswaldiga ja kraav aeti täis.

Pärast 1296. aastat ei resideerinud Pommeri hertsogid enam Greifswaldis ja linlased ei pidanud enam teenima Pommeri sõjaväes.

1456. aastal asutati Greifswaldi ülikool. See on tänapäeva Saksamaa vanuselt neljas ülikool. Kuna Greifswald on käinud mitu korda käest kätte, on Greifswaldi ülikool saanud olla nii Rootsi kui Preisimaa vanim ülikool.